
ESG
Anti-korupsaun

Sistema jestaun anti fraude
Ami nia enkuadramentu governasaun dezenvolvimentu sustentável
-
Fornese rekomendasaun sira ba konsellu administrasaun kona-ba empreza nia objetivu sira dezenvolvimentu sustentável nian, estratéjia sira, prioridade sira, no objetivu sira;
-
Superviziona, ezamina, no avalia asaun sira ne'ebé ami nia empreza foti hodi implementa prioridade no objetivu sira dezenvolvimentu sustentável nian;
-
Revee no relata risku no oportunidade dezenvolvimentu sustentavel ba konsellu administrasaun;
-
Identifika, monitoriza, no ezamina kestaun importante sira dezenvolvimentu sustentável nian ne'ebé bele afeta grupu nia operasaun no dezempeñu negósiu nian;
-
Superviziona no halo revizaun ba polítika, prátika, enkuadramentu, no polítika jestaun dezenvolvimentu sustentável grupu nian, no fornese sujestaun ba hadi'ak;
-
Haree fila fali relatóriu anuál ambientál, sosiál, no governasaun nian hosi empreza no kualkér divulgasaun públika relasiona ho dezempeñu dezenvolvimentu sustentável empreza nian, no fornese opiniaun sira ba konsellu administrasaun;
-
Hala'o funsaun sira seluk ne'ebé relasiona ho ka insidentál ba ida ne'ebé temi ona no konsidera apropriadu hosi komisaun.
Ba detallu sira, halo favór haree ba termu sira referénsia nian hosi Komité Dezenvolvimentu Sustentável nian.
- Komité Auditoria
- Komisaun Remunerasaun
- Komisaun nomeasaun
- Komisaun ba dezenvolvimentu sustentável
- Departamentu Jestaun Risku no Auditoria Interna
- Grupu Traballu Dezenvolvimentu Sustentável
-
Komité Dezenvolvimentu Sustentável
Konsellu administrasaun iha responsabilidade finál ba diresaun jerál, vizaun, estratéjia, objetivu sira, dezempeñu, no relatóriu dezenvolvimentu sustentável grupu nian. Ho apoiu husi Komité Dezenvolvimentu Sustentável, tau matan no jere asuntu sira ne’ebé iha relasaun ho dezenvolvimentu sustentável. -
Konsellu Administrasaun
Komité Dezenvolvimentu Sustentável prezide hosi diretór naun-ezekutivu ida ("Diretór La'ós Ezekutivu"), no nia membru sira inklui Diretór Ezekutivu Rain Name ida no diretór naun-ezekutivu independente ida. Komité Dezenvolvimentu Sustentável hasoru malu pelumenus dala rua iha tinan ida no iha responsabilidade atu fornese konsellu ba Konsellu kona-ba dezenvolvimentu no implementasaun meta, estratéjia, prioridade no objetivu sira sustentabilidade nian. -
Grupu Traballu Dezenvolvimentu Sustentável
Grupu Traballu Dezenvolvimentu Sustentável ne’e prezide husi Diretór Ezekutivu ida (ne’ebé hanesan mós membru Komité Dezenvolvimentu Sustentável) no kompostu husi jestaun superiór husi marka oioin no funsaun interna Grupu nian. Grupu traballu tenke hasoru malu pelumenus tinan ida dala ida no relata beibeik ba Komité Dezenvolvimentu Sustentável. Grupu traballu ne’e relata ba Komité Dezenvolvimentu Sustentável kona-ba risku, oportunidade, ka tendénsia dezenvolvimentu sustentável boot ne’ebé identifika ona, no dezenvolve objetivu jestaun, polítika, no planu asaun atu jere risku no oportunidade sira-ne’e.
Grupu traballu ne'e responsavel ba planeamentu no implementasaun inisiativa dezenvolvimentu sustentável, promove no enkoraja kooperasaun entre funsaun sira. Grupu traballu ne'e mós responsavel ba preparasaun relatóriu anuál kona-ba ambiente, sosiál, no governasaun.
Atividade ambientál, sosiál no governasaun prinsipál sira durante tinan
Jestaun Risku no Kontrolu Internu
Governasaun Risku Xtep
Organizasionál
Estrutura
Jestaun risku maka parte esensiál ida hosi ami nia operasaun no foti desizaun. Konsellu administrasaun maka iha responsabilidade ikus liu atu superviziona métodu jestaun risku sira grupu nian no avalia beibeik sira nia efikásia.
Ami estabelese ona kuadru jestaun risku ida ne'ebé klarifika papél no responsabilidade sira hosi parte hotu-hotu ne'ebé envolve. Polítika no prosesu sira implementa ona atu promove operasaun sira ne'ebé la'o ho di'ak no efetivu, asegura relatóriu finanseiru ne'ebé konfiável, kumpre rekizitu legál no regulatóriu sira ne'ebé aplikavel, identifika no jere risku potensiál sira, no proteje ativu sira Grupu nian. Aleinde ne'e, Grupu halo revizaun beibeik ba nia sistema jestaun risku nian hodi asegura nia abilidade atu hatán ba ambiente negósiu sira ne'ebé maka muda lalais.
Xtep Jestaun Risku Estrutura Organizasionál
- Departamentu Jestaun Risku no Konfidensialidade Interna
- Jerensiamentu
Responsabilidade prinsipál sira hosi parte ida-idak iha estrutura governasaun risku hosi ami nia grupu maka hanesan tuirmai:
-
konsellu administrasaun
Konsellu administrasaun deside kona-ba objetivu estratéjia negósiu nian hosi grupu no avalia natureza no extensaun hosi risku sira ne'ebé maka grupu hakarak atu lori hodi bele atinji nia objetivu estratéjiku sira. Konsellu administrasaun mós asegura katak grupu estabelese no mantein ho apropriadu no efetivu sistema jestaun risku, jere dezeñu jerál, implementasaun, no supervizaun ba sistema jestaun risku no sistema kontrolu internu. -
komisaun auditoria
Komité Auditoria maka responsavel ba supervizaun no orientasaun ba jestaun risku no departamentu no jestaun internu honey core nian hodi estabelese no opera sistema jestaun internu sira, monitoriza beibeik Grupu nia jestaun risku no sistema kontrolu internu sira, no halo rekomendasaun sira ba Konsellu Administrasaun. Efikásia hosi jestaun risku no sistema kontrolu internu sira sei hetan revizaun pelumenus tinan ida dala ida, hodi kobre asuntu sira hotu ne'ebé relasiona ho kontrolu signifikativu, inklui kontrolu finanseiru, operasionál no konformidade. -
jestaun risku no departamentu auditoria interna
Jestaun Seguru Nasionál no Departamentu Internu Honey Core nian avalia jestaun risku no sistema kontrolu internu sira hosi Grupu no relata rezultadu sira ba Komité Honey Core nian hodi hadi'a frakeza kontrolu nian ne'ebé identifika ona ka defisiénsia sistema nian ne'ebé signifikativu. -
jerensiamentu
Jestaun hetan ona konfiansa no autorizasaun atu:
Dezeña, implementa, no mantein sistema jestaun risku no kontrolu Parte C ho loloos no efetivu;
Identifika, avalia, jere, no kontrola risku potensiál no signifikativu sira ne'ebé bele iha impaktu ba prosesu operasionál;
Monitoriza risku sira no foti medida apropriadu sira hodi hamenus akumulasaun;
Responde lalais no halo akompañamentu ba rezultadu investigasaun kona-ba kestaun jestaun risku no kontrolu internu ne’ebé halo husi departamentu jestaun risku no seguransa internu;
Konfirma efetividade jestaun risku no sistema kontrolu internu ho konsellu administrasaun no komisaun konfidensialidade.
Identifikasaun no jestaun risku nian
-
identifikasaun risku
Identifika risku potensiál no signifikativu sira ne'ebé bele iha impaktu ba nia estratéjia, negósiu, operasaun sira, no finansa sira
-
avaliasaun risku
Avalia risku sira ne'ebé identifika ona liuhosi adota kritériu sira avaliasaun risku nian ne'ebé dezenvolve hosi jestaun
Avalia impaktu potensiál sira no sira nia posibilidade atu akontese
-
resposta ba risku
Determina orden prioridade hosi risku boot sira liuhosi kompara rezultadu sira hosi avaliasaun risku sira
Dezenvolve estratéjia sira monitorizasaun risku nian no prosedimentu monitorizasaun internu sira hodi evita, prevene, ka mitiga risku sira ne'ebé identifika ona
-
relatóriu no monitorizasaun risku nian
Diskute beibeik rezultadu sira jestaun risku nian ho konsellu administrasaun, komisaun konfidensialidade, no jestaun
Kontinua halo monitorizasaun ba Risku ne'ebé identifika ona no asegura funsionamentu normál sistema monitorizasaun internu nian
Avalia filafali estratéjia sira monitorizasaun risku nian no prosedimentu monitorizasaun internu sira iha kazu mudansa signifikativu ruma iha ambiente negósiu no esternu
Étika negósiu nian
Mantein nivel aas liu hosi integridade no transparénsia negósiu nian maka krusiál atu harii konfiansa hosi parte interesada sira no mantein ami nia reputasaun. Ami nia grupu formula ona polítika no medida sira hodi adere ba padraun sira étika negósiu nian ne'ebé aas liu.
Ami estabelese ona 'Sistema Investigasaun no Responsabilidade Konformidade Jestaun' ida hodi padroniza mekanizmu manejamentu, atu nune'e bele rezolve kestaun ka violasaun boot sira relasiona ho kumprimentu ba kódigu konduta ne'ebé bele mosu iha ami nia funsaun no operasaun jestaun nian. Durante tinan, grupu ne'e mós fornese formasaun étika negósiu nian ba funsionáriu hotu-hotu, hametin konseitu sira anti fraude nian, no promove kultura integridade nian. Iha tinan hirak ikus ne'e, ami nia grupu hatudu ona liuhosi kazu internu reál sira oinsá dilema étika sira bele akontese no oinsá sira bele rezolve ho apropriadu, hodi tau tema sira ne'ebé bele mosu iha sira nia negósiu loroloron nian iha kontestu apropriadu sira.
auditoria interna
Ami nia departamentu jestaun risku no auditoria interna maka responsavel ba hala'o funsaun sira auditoria interna nian, inklui avalia efikásia hosi sistema jestaun risku no kontrolu internu empreza nian, no relata beibeik ba komisaun auditoria nian. Konsellu administrasaun no komisaun auditoria mak responsavel ba supervizaun ba alokasaun rekursu, garante katak departamentu jestaun risku no auditoria interna iha orsamentu no forsa traballu ne’ebé sufisiente atu hala’o sira nia funsaun auditoria interna, no fornese kursu formasaun relevante ba funsionáriu kualifikadu sira ho esperiénsia atu mantein kualidade auditoria interna. Fornese treinamentu relevante ba funsionáriu sira ne'ebé iha esperiénsia no kualifikadu atu dezenvolve abilidade no abilidade sira ne'ebé presiza atu mantein kualidade auditoria interna.
Jestaun konformidade
Atu asegura kumprimentu ho lei no regulamentu operasaun negósiu relevante sira, Grupu implementa ona medida preventiva, monitorizasaun, no kontrolu. Durante períodu relatóriu, exetu ba Regra A.2.1 (Prezidente no CEO) hosi Kódigu, Kompañia kumpre ho provizaun sira hotu hosi Kódigu no, bainhira apropriadu, adota prátika di'ak liu sira ne'ebé rekomenda iha Kódigu Governasaun Korporativa efetivu ba tinan.
Tuir Artigu A.2.1 hosi Kódigu Governasaun Korporativa, pozisaun sira hosi Prezidente no CEO tenke haketak no labele kaer hosi ema ida de'it. Agora daudaun Grupu la halo diferensa entre pozisaun sira Prezidente no CEO nian. Sr. Ding Shuibo agora daudaun maka Prezidente no CEO ba ami nia grupu. Nia iha esperiénsia barak iha indústria ekipamentu desportu nian no responsavel ba estratéjia korporativa jerál, planeamentu, no jestaun negósiu nian hosi ami nia grupu. Konsellu administrasaun fiar katak iha ema ne'ebé hanesan ho prezidente no CEO sei fó benefísiu ba perspetiva negósiu no jestaun grupu nian. Konsellu administrasaun no diresaun superiór kompostu hosi pesoál superiór no destakadu, hodi garante distribuisaun podér no autorizasaun ne'ebé ekilibradu. Konsellu administrasaun agora daudaun iha diretór ezekutivu na'in tolu no diretór naun-ezekutivu independente na'in tolu, no membru sira konsellu nian iha grau independénsia ne'ebé aas.
Jestaun konformidade
Enkuantu ami depende ba ami nia funsionáriu sira atu promove no tane aas ami nia valór sira, ami fornese formasaun anti-korrupsaun hodi asegura katak sira komprende didi'ak espetativa no prinsípiu sira ne'ebé trasa iha ami nia polítika sira. Regularmente hala'o formasaun no fahe ho funsionáriu sira online ba objetivu sira ne'ebé konveniente.
Ami mós rekoñese importánsia atu promove valór sira-ne'e iha kadeia fornesimentu tomak. Fornesedór hotu-hotu tenke asina 'Akordu Kooperasaun Moos' no konkorda atu kumpre ami nia padraun sira kona-ba subornu no kestaun sira fraude nian. Ba detallu liután, favór haree ba ami nia métodu jestaun kadeia fornesimentu nian iha "Avaliasaun no Jestaun Fornesedór nian".
Iha 2023, ami la hetan violasaun ruma kona-ba korrupsaun, subornu, estorsaun, fraude, ka brankeamentu kapitál.
-
Komunikasaun espetativa ne'ebé transparente no polítika sira ne'ebé forte permite ami atu prevene, identifika, no mitiga ho efetivu kualkér konflitu interese potensiál, persesaun, ka reál iha ami nia operasaun sira no kadeia valór tomak.
Ami nia 'Polítika Anti Korrupsaun' mós trasa padraun profisionál no étika ne'ebé funsionáriu sira tenke adere ba iha tranzasaun negósiu hotu-hotu. Funsionáriu hotu-hotu tenke relata beibeik konflitu interese potensiál ruma. Aleinde ne'e, ami nia Kódigu Konduta Fornesedór nian deskreve ami nia espetativa no ezijénsia sira ba fornesedór hotu-hotu atu asegura katak sira nia operasaun sira kumpre ho ami nia padraun étika sira.
-
Atu evita hahalok aat potensiál iha grupu no kadeia fornesimentu nia laran, no atu asegura katak ami opera tuir padraun étika sira ne'ebé aas liu, ami estabelese ona sistema relatóriu ida ne'ebé permite funsionáriu sira, fornesedór sira (inklui sira nia funsionáriu sira), no parte interesada esterna relevante sira seluk atu relata ho anónimu hahalok aat ruma ka deskonfia, fraude, fraude ka violasaun liuhosi kanál konfidensial sira (konfidensial) email dedikadu, WeChat, no departamentu monitorizasaun nian) ba investigasaun. Departamentu jestaun risku no auditoria interna, no mós komisaun auditoria, mantein ho rigorozu konfidensialidade kona-ba identidade hosi denunsiante no rejistu sira ne'ebé relasionadu. Denunsiante sira la presiza preokupa ho forma ruma hosi vingansa, hanesan demisaun ne'ebé la apropriadu ka asaun dixiplinár ne'ebé la justifikadu. Relatóriu hotu-hotu hetan ona revizaun no investigasaun klean ne'ebé apropriadu.
Iha 2023, laiha relatóriu sira ne'ebé simu liuhosi kanál sira relatóriu nian.
-
Ami haka'as-an atu estabelese ligasaun sira ne'ebé signifikativu ho ami nia kliente sira liuhosi promosaun ne'ebé transparente no étika. Husi publisidade produtu nian ba inisiativa komunitária sira, ami nia atividade sira iha kompromisu atu asegura reprezentasaun sira ne'ebé loos, konsiderasaun sira sustentabilidade nian, no konfiansa hosi parte interesada sira.
Ami kumpri ho rigorozu regulamentu sira publisidade nian ne'ebé relevante hanesan Lei Publisidade nian hosi Repúblika Populár Xina nian, Lei Anti Konkorénsia Injusta hosi Repúblika Populár Xina nian, no Lei Komérsiu Eletróniku hosi Repúblika Populár Xina nian, ho objetivu atu proteje direitu sira konsumidór nian no promove dezenvolvimentu saudavel hosi publisidade. Ami asegura katak atividade no espresaun promosaun hotu-hotu iha kanál hotu-hotu iha balansu no loos, lahó ezajera sira-nia funsaun no atributu ambientál, sosiál no governasaun nian.
Iha 2023, ami la hetan violasaun ruma ba publisidade no rotulajen relasiona ho produtu no servisu sira ne'ebé fornese.
Seguransa dadus no protesaun ba privasidade kliente nian
- Halibur de'it dadus kliente nian no informasaun pesoál ne'ebé maka relevante ba ami nia negósiu no nesesáriu.
- Ami sei la fó sai dadus kliente nian no informasaun pesoál sira iha liur ami nia grupu nian exetu ami hetan konsentimentu kliente nian ka ezijénsia legál sira.
- Regularmente mantein sistema seguransa ne'ebé apropriadu hodi prevene asesu la autorizadu ba ami nia kliente sira nia dadus no informasaun pesoál.
- Hamoos dadus no informasaun kliente nian antes ka bainhira hakotu autorizasaun uza dadus nian.
Treinamentu konxiénsia kontínua maka ami nia métodu ida atu proteje kliente nia privasidade. Ami regularmente transmite mensajen sira kona-ba konxiénsia seguransa informasaun nian iha área públika sira hodi subliña importánsia seguransa rede nian ba organizasaun tomak. Aleinde ne'e, kursu formasaun sira ajenda ona kada fulan neen atu asegura katak ami nia funsionáriu sira komprende didi'ak importánsia informasaun no siberseguransa nian.
Atu prevene interrupsaun sistema teknolojia informasaun no atake rede, ami iha sistema monitorizasaun rede no seguransa informasaun 7 x 24 ne'ebé ekipadu ho sistema alarme automátiku no manuál ne'ebé bele responde lalais ba kestaun seguransa ruma. Iha tempu hanesan, ami halo backup beibeik ba dadus negósiu hotu-hotu hodi prevene lakon dadus, no hala'o teste rekuperasaun dadus dala rua iha tinan ida hodi avalia ami nia prosedimentu restaurasaun sira. Avaliasaun risku anuál, inklui teste penetrasaun no simulasaun phishing, permite ami atu identifika vulnerabilidade sira ho proativu no hasa'e ami nia kapasidade sira seguransa no resposta ba insidente sira iha ambiente ameasa nian ne'ebé maka evolui beibeik ohin loron.
Ami sei hadi'a nafatin ami nia medida seguransa dadus nian hodi kumpre rekizitu regulatóriu sira ikus liu no reflete espetativa sira hosi parte interesada sira.
